Minu nimi on Eveli. Olen ema kahele lapsele. Elame maal, Noarootsis. Kolisime siia siis, kui lapsed sündisid, enne olime linnainimesed. Elukohamuutus tõi muutuse ka tööellu ja oma endise palgatöö vahetasin loomeettevõtluse vastu, kui moodsaid sõnu kasutada.
Alustasin sellega, et hakkasin kudumisjuhendeid kirjutama ja müüma. Seejärel kirjutasin kaks aastat käsitööjuhendeid ajakirjale Eesti Naine. Sellest kasvas välja minu päris oma raamat, "Käsitööpäevik".
Ühel päeval tegin endale ühe helkuri moodi edeva ripatsi. Sõbrannadele meeldis ja nemad tahtsid ka. Siis tahtsid sõbrannade sõbrannad ka. Nüüd teen neid kõigile soovijatele.
Kui ma parajasti helkivaid ripatseid ei tee või kudumisjuhendit ei kirjuta, siis teen enamasti kas ematööd, midagi head süüa, õmblen, koon, loen või veedan liiga palju aega arvuti taga.
Alustasin sellega, et hakkasin kudumisjuhendeid kirjutama ja müüma. Seejärel kirjutasin kaks aastat käsitööjuhendeid ajakirjale Eesti Naine. Sellest kasvas välja minu päris oma raamat, "Käsitööpäevik".
Ühel päeval tegin endale ühe helkuri moodi edeva ripatsi. Sõbrannadele meeldis ja nemad tahtsid ka. Siis tahtsid sõbrannade sõbrannad ka. Nüüd teen neid kõigile soovijatele.
Kui ma parajasti helkivaid ripatseid ei tee või kudumisjuhendit ei kirjuta, siis teen enamasti kas ematööd, midagi head süüa, õmblen, koon, loen või veedan liiga palju aega arvuti taga.